ESILEHT  KONTAKT

Mis on massaaž?

Mõned allikad väidavad, et esimesed kirjalikud andmed massaaži päritolust pärinevad Hiina raamatust “Toa-Tse Cong-Fu”, mis on kirjutatud umbes 3000 aastat e.Kr. Tänapäeva massaaži rajajaks võib aga pidada 1776. aastal sündinud Rootsi arsti Pehr Henrik Ling’i, kes hakkas tõsiselt uurima massaaži füüsilist ja vaimset mõju organismile. Põhjalikult on uurinud massaaži ajalugu ameeriklane Robert Noah Calvert. Ta avaldas aastal 2002 raamatu “Massaaži ajalugu” (The History of Massage).

Lihastesse kuhjuvad ülemäärase või puuduliku kehalise koormuse ja vaimse pinge tõttu lihastalitluse käigus tekkinud jääkained nagu süsihappegaas, piimhape ja kusihape. Need jääkained takistavad lihaste sujuvat liikumist teineteise peal ja tekib lihaspinge. Massaaž on üks võimalus kiirendada lihastesse kuhjunud jääkainete eemaldamist. Seeläbi vabanevad lihased pingest, nad lõõgastuvad ja taastavad kiiremini normaalse talitluse. Tänapäeva elus on väga palju stressoreid ning pinge on tervisehäirete üheks põhjusteks.

Lisaks lihastele, mõjutab massaaž autonoomset närvisüsteemi, mis tekitab mõnusa lõdvestumise tunde. Naudingu tekitab ka nahas paiknevate tundenärvilõpmete stimuleerimine. Tundenärvilõpmetes tekkinud impulsid kanduvad edasi ajju, mis mõjutab kogu keha ning tänu massaažile maandab stressi. Närvisüsteem kiirendab masseeritaval ka vere- ja lümfiringet.

Inimesele on väga oluline füüsiline kontakt, see väljendub läbi massaaži puudutuse näol. Kehalise kontakti puudumisel tõmbub inimene endasse. Seeläbi võib aidata massaaž ka inimesel kaotusvalu leevendada. Pärast massaaži tunneb inimene ennast kergemalt ja lõõgastunult. Massaaž sobib ka enne treeningut ning pingelistel elupäevadel tasakaalu ja sisemise rahu säilitamiseks.